teijo sünnipäev / oskar & andres
viinistu, 20. juuli / 21. juuli hommik

vaid paaril poisil oli hommikul halb olla, aga keskpäevaks olid peaaegu kõik saba jalge vahel viinistult minema hiilinud. õekesed pakkisid mulle pruuni paberkoti sisse keeksi kaasa. ohkan taas: sünnipäevad, kus te olete kõik need aastad end vaos hoidnud? lapsepõlve peolaudade nostalgia ja teismeliseea vähene traditsioonidest kinnipidamine on tänaseks tekitanud vaimustuse kõiksugu sünnipäevatoitudest. 

peategelasega hüvasti jätmata istusin matu autosse. “ma olen volvopede,” tunnistas poiss, just nagu vabandades oma lendava telliskivi eest; aga volvode kandilisuses on midagi turvalist tunnet tekitavat, mis vihmaga sobib. ähvardavate rünkpilvede eest peitudes ma sinna sattusingi: et mitte koduteel läbi vettida. tegime enne kõik koos nalja selle autos algava ebamugava õhkkonna üle, aga me rääkisime õppimisest ja autojuhilubadest ning 20 minuti pärast olime juba kolgas.