stalker dog appreciation blog

2012

perri jälitas mind 24. mail kümme kilomeetrit. sõitsin rattaga, tutvusime mõndaveres, ta haakis end mulle sappa ja saatis mu koju. šampoonitatud kuts jooksis keel vestil vahepeal mu ees, siis mu taga, siis kõrval, saates mind kohati nähtamatu varjuna. seda, et ta nimi on perri, lugesin kaelarihmalt; ja et ta on värskelt pestud, tundsin meeldivast lillelõhnast, mis teda aurana ümbritses. 


kolmanda pildi kaks veejälge tekkisid siis, kui rõõmsalt fotoluksist gonsiorisse tõttasin ja vihmatibutuses vastu pilvi lomoga valgustatud negatiive silmitsesin; kodus avastasin, et mälukaart on kummalisel kombel tühi ning pidin natuke vettinud lindi uuesti skännimisse viima. ühe rulli pärast mitu korda poes käia on alati kuri enne, ja seegi kord, 36st pildist oli jäädvustunud ainult 10.



24. mai, kell 7.30.
pärnu - balti jaam, 3.99€. petlikult päikeseline jahe suvehommik, mille kargus kaevas liikmetest välja poola põõsastes magamise nostalgia. istusin kägaras rongiistmel ja kuulasin vanaks jäänud muusikat. 

kodu oli tühi ja õhk seal läppunud. vahetevahel tundub, nagu maailm tühjeneks. kuskil.. kunagi olid inimesed, enam neid ei ole. võib-olla tulevad veel tagasi, võib-olla mitte ealeski. mul käivad mõnikord sõbrad külas teed ja siidrit joomas; aga see on hetkeks, nad lähevad sama targalt kui tulid ja jätavad siia hõljuma tühjuse.

kaks päeva hiljem oli 26.mai, mu vanemad olid mu just hüljanud.
istusin rannas ja süvenesin ühel pärnu ranna punastest pinkidest muumioru lugudesse, kõrval näljasurmast päästev karbitäis maasikaid, kuni tuli vihm, mis teekonna katkestas ja mu varjualusesse minema uhtus. 



reede pärastlõuna gonsiori tänaval, 27. aprill



pidu muutus näljaks, mis viis meid kommuuni sibulamoosi-hapukooreleibasid mugima. kruiisisime 5.38ks rotaliasse tagasi, et päikest, šampust ja kooki vastu võtta. hiljem tõstsime pitsid (/tühi filmirullitopsik, mis pentaxi laadimisest üle jäänud) roosa veiniga, aga enne seda karglesime natuke veel tantsupõrandal. 

kui valge aeg oma uudsuse ammendas, kimasime jalgratastega mäest alla. krabasime kaasa veini ja lõpetasime hommiku romantiliselt kirikukuuri kõrval lauahunnikul rohus sillerdavate ämblikuvõrkude säras.



30. aprill

eesti keele riigieksam oli nagu üks suur pingeline piknik. sõin kirsstomateid ja virsikusefiire, rüüpasin värska vett ja naeratasin paberile enda ees kuni kuus tundi täis sai. 

1) jalutasin pingelanguspettuse säras ülemiste tühermaalt trammile. kodus pistsin nahka viimased tükid sushit, lükkasin jalad sukkadesse ja seelikusse, varustasin end küünelakiga. peagi kandsid kosmilised jõud mind ja luiset tolmuse maantee äärest tartusse tähe tänava kommuuni, kus koos kohalikega end spagettide ja siidriga soojendasime. 

2) pudelile rummile, millel ilutsevat nime olime paulaga juba juunikuust alates kiivalt varjus hoidnud ja häbenenud, ostsime herne poest seltsiks kokakoolat-sidrunit. maret sai uued sukad. sadasime sisse grillpeole supilinnas.

3) tutvusin näljaga ja seal ühe rõõmsa poisiga, kes ütles oma nime olevat pärtel. samal ajal hankisid sõbrad kokakoolat juurde ning kui pärast inertsist kaks korda wc-järjekorras seismist tagasi õue jõudsin, saatsin korda austava ülesande terve tops sidrunisektoreid täis kuhjata. “kalla rummi ja koolat juurde, aga eriti rummi, sest pealekas saab nii kui nii vara otsa,” ja siis me rüüpasimegi ürgtartut mööda luusides plasttopsist mürgijooki. lõpuks järasime kamba peale nagu metslased alkoholist küllastunud sidrunid ka peale. 

4) kolasime korpides. edasi ei olnud mul päris pikalt aimugi, kus me oleme. ma pole tartuga kunagi suur sõber olnud, ta seostub mu ajukurdudes alati pigem üht sorti inimrahvaga, kes käib kindlaid radu pidi, aga selle liigi esindajad olid tolleks ööks taaralinnast hoopiski ära haihtunud. ühe suure lossi õues põles lõke ja sealsamas lõi lõõmama ka minu criminal mastermindi taip, mis selleks ajaks, kui teised nuudleid sõid, mind porgandisalatiga varustas. 

5) rotalia. seal mu orienteerumisvõime taastus!

1. mai



tallink star19. aprill 
tolle daami, kes meiega helsingis kaasas käis, poeg on muide tüürimees. mu hostisa hollandis oli lootsija ja möödunud aastal, mil ülikoolierialade valikuks läks, kaalusin tema seiklusjuttudest vaimustatuna korraks tõsimeeli samuti mereakadeemia tüürimeheeriala. kuni kuskilt ilmus välja keegi, kes kustutas mu romantilised unelmad eneseteadlike sõnadega: akadeemia on alla käinud; ja isegi kui koolipingis hakkama saad, siis madrusepraktika on kümblus testosteroonirohkete suurte vene merekarude seltsis. väeti tütarlaps olemine on konksuga elu.

tallink star
19. aprill 

tolle daami, kes meiega helsingis kaasas käis, poeg on muide tüürimees. mu hostisa hollandis oli lootsija ja möödunud aastal, mil ülikoolierialade valikuks läks, kaalusin tema seiklusjuttudest vaimustatuna korraks tõsimeeli samuti mereakadeemia tüürimeheeriala. kuni kuskilt ilmus välja keegi, kes kustutas mu romantilised unelmad eneseteadlike sõnadega: akadeemia on alla käinud; ja isegi kui koolipingis hakkama saad, siis madrusepraktika on kümblus testosteroonirohkete suurte vene merekarude seltsis. väeti tütarlaps olemine on konksuga elu.



lükkasin 15. aprillil lomosse sisse filmi, mille pakendil oli ontwikkelen voor ribale märgitud 06/2003. üheksa aastat üle aja, kaadreid 30. alustasin pildistamist 16ndal pärnust, aga kummalisel kombel jäid esimesed jäljed rullile alles jürikuu 19. päevast helsingis.

lükkasin 15. aprillil lomosse sisse filmi, mille pakendil oli ontwikkelen voor ribale märgitud 06/2003. üheksa aastat üle aja, kaadreid 30. alustasin pildistamist 16ndal pärnust, aga kummalisel kombel jäid esimesed jäljed rullile alles jürikuu 19. päevast helsingis.



prins hendrikkade, amsterdam, 9. aprill 
8. aprilli lõpetuseks vaatasime seina peale projitseeritult kolm osa adventure time’i, misjärel stuttgartlased red light districti poole suundusid, merijn, kes muuseas õpib amsterdami ülikoolis tehisintellekti, järgmise päeva pärastlõunani tööle läks ja meie ilkaga korteriomaniku palvel akrüülvärvidega ta seina peale mälestuseks joonistasime. järgmisel hommikul, kui amsterdamist lahkusin, et roermondi poole vurada, sadas ürgromantiliselt rasket kevadvihma. 

prins hendrikkade, amsterdam, 9. aprill 

8. aprilli lõpetuseks vaatasime seina peale projitseeritult kolm osa adventure time’i, misjärel stuttgartlased red light districti poole suundusid, merijn, kes muuseas õpib amsterdami ülikoolis tehisintellekti, järgmise päeva pärastlõunani tööle läks ja meie ilkaga korteriomaniku palvel akrüülvärvidega ta seina peale mälestuseks joonistasime. 

järgmisel hommikul, kui amsterdamist lahkusin, et roermondi poole vurada, sadas ürgromantiliselt rasket kevadvihma. 



oli pühapäev ja olid lihavõtted ja kodu poole vantsides täheldasin, et enamik toidupoode on suletud. hinge tekkis kahtlus, mis haarlemmerdijkile jõudes tõeks osutus: ka albert heijn, kust olin kavatsenud ananassi osta, oli pime.  jahmatavad uudised meid ei morjendanud. kõik illusioonid mitmekäigulisest söömaajast purunesid, aga lühike inspektsioon köögis tõi rõõmusõnumeid: täna õhtul sööme sibulasuppi! merijn guugeldas ruttu retsepti (mis põhiliselt koosnes sibulatest, jahust, veest ja valgest veinist) ning kambakesi puhastasime, hakkisime ja praadisime sibulad ja kuhjasime nad vee ja poole liitri(ülejäänu jäi mustadeks päevadeks… tunni aja pärast) veiniga potti. 

oli pühapäev ja olid lihavõtted ja kodu poole vantsides täheldasin, et enamik toidupoode on suletud. hinge tekkis kahtlus, mis haarlemmerdijkile jõudes tõeks osutus: ka albert heijn, kust olin kavatsenud ananassi osta, oli pime.  
jahmatavad uudised meid ei morjendanud. kõik illusioonid mitmekäigulisest söömaajast purunesid, aga lühike inspektsioon köögis tõi rõõmusõnumeid: täna õhtul sööme sibulasuppi! merijn guugeldas ruttu retsepti (mis põhiliselt koosnes sibulatest, jahust, veest ja valgest veinist) ning kambakesi puhastasime, hakkisime ja praadisime sibulad ja kuhjasime nad vee ja poole liitri(ülejäänu jäi mustadeks päevadeks… tunni aja pärast) veiniga potti. 



ilka on täisvegan ja oli otse saksamaalt kaasa toonud sibula-tofumäärde, mille jääke veel tolgi hommikul leiva peal sõime(sest see oli nii hea, et säästsime väikest konservikest kolmeks päevaks). mitte, et hollandis muidugi taimetoiduvalik väike oleks…
[“oh, kom maar eens kijken!" (oh, tule ometi vaatama!) on fraas ühest sinterklaasliedjest ja too tume mehike on zwarte piet ehk must peeter ehk püha nikolausi hispaaniast värvatud abiline. tillukesena arvasin küll, et jõuluvana on üks ja ainus hea mees maailmas(näärivana oli juba aegunud), aga vot kus lops, mis erilisi traditsioone nii ligidalgi kui siinsamas madalmaades leidub…]

ilka on täisvegan ja oli otse saksamaalt kaasa toonud sibula-tofumäärde, mille jääke veel tolgi hommikul leiva peal sõime(sest see oli nii hea, et säästsime väikest konservikest kolmeks päevaks). mitte, et hollandis muidugi taimetoiduvalik väike oleks…

[“oh, kom maar eens kijken!" (oh, tule ometi vaatama!) on fraas ühest sinterklaasliedjest ja too tume mehike on zwarte piet ehk must peeter ehk püha nikolausi hispaaniast värvatud abiline. tillukesena arvasin küll, et jõuluvana on üks ja ainus hea mees maailmas(näärivana oli juba aegunud), aga vot kus lops, mis erilisi traditsioone nii ligidalgi kui siinsamas madalmaades leidub…]



merijnhaarlemmerdijk, amsterdam 8. aprill

merijn
haarlemmerdijk, amsterdam 8. aprill



operatsioon: purupurjus noormehe päästmine buiten oranjestraatilamsterdam, 8. aprill 2012 

operatsioon: purupurjus noormehe päästmine buiten oranjestraatil
amsterdam, 8. aprill 2012 



korsakoff, 1. korrusamsterdam, 8. aprill 2012 
panime peole punkti allkorrusel industrialist the knife’ini arenenud muusikavalikuga, äratundmisrõõmustajaks ja hüvastijätulooks oli “heartbeats”

korsakoff, 1. korrus
amsterdam, 8. aprill 2012 

panime peole punkti allkorrusel industrialist the knife’ini arenenud muusikavalikuga, äratundmisrõõmustajaks ja hüvastijätulooks oli “heartbeats”



merijn & ilka, 8. aprill korsakoffis

merijn & ilka, 8. aprill korsakoffis