kiril & sandra, 8. aprill korsakoffis
ebalevalt seisime tühja tantsuplatsi kõrval ja rüüpasime õlut, aga kui joy division peale pandi, hüppasime kui üks mees lavale karglema. vahepealsete võõraste lugude ajal võnkusime nõutult pudelitega takti lüüa ja ma tegin pilte

kiril & sandra, 8. aprill korsakoffis

ebalevalt seisime tühja tantsuplatsi kõrval ja rüüpasime õlut, aga kui joy division peale pandi, hüppasime kui üks mees lavale karglema. vahepealsete võõraste lugude ajal võnkusime nõutult pudelitega takti lüüa ja ma tegin pilte



korsakoff amsterdam, 2. korrus8. aprilli esimesed tunnid
sinka-vonka rändasime lõuna poole ja maandusime pärast väikest suvalises baaris tehtud wc-pausi korsakoffis— kahekorruselises klubis lijnbaansgrachti ääres. võtsime õlled ja tutvusime paigaga. esimest korrust jagasid tumerohelise rahuliku atmosfääriga baariala ja värviliste sähvivate tuledega ülekallatud must nurk, mille hüüdlauseks “sex, drugs and industrial!”; teisel korrusel, kus samuti baariosa ja tantsuplats, kuid siin koos soojade toonide harmoonias, lasti meie tulekul muse’i “supermassive black hole”i ja seinale projitseeris masin kõigepealt “sin city”t ja siis quentin tarantino 2007. aasta hitti “death proof”.

korsakoff amsterdam, 2. korrus
8. aprilli esimesed tunnid

sinka-vonka rändasime lõuna poole ja maandusime pärast väikest suvalises baaris tehtud wc-pausi korsakoffis— kahekorruselises klubis lijnbaansgrachti ääres. võtsime õlled ja tutvusime paigaga.
esimest korrust jagasid tumerohelise rahuliku atmosfääriga baariala ja värviliste sähvivate tuledega ülekallatud must nurk, mille hüüdlauseks “sex, drugs and industrial!”; teisel korrusel, kus samuti baariosa ja tantsuplats, kuid siin koos soojade toonide harmoonias, lasti meie tulekul muse’i “supermassive black hole”i ja seinale projitseeris masin kõigepealt “sin city”t ja siis quentin tarantino 2007. aasta hitti “death proof”.



bar pacific, amsterdam, 7. aprill 2012
ülejäänud kamp oli valge aja koos veetnud (sealhulgas kell kolm keskväljakul padjasõda pidamas käinud), aga võõristamata võeti mind seltskonda vastu. öö hakul seadsime viiekesi sammud bar pacificusse, mis asus, nagu mulle päeva esimestest tundidest teada, westerparki lääneosas ühes hoones mahajäetud gaasivabrikukompleksi alal. 
esimesed tervitusnapsid joodud, hollandi baarides alati kohustuslikult mängitav jet’i 2003. aasta hittlugu “are you gonna be my girl” kuulatud, suundusime “ballroom blitzi” saatel taas välja kargesse kevadõhku.

bar pacific, amsterdam, 7. aprill 2012

ülejäänud kamp oli valge aja koos veetnud (sealhulgas kell kolm keskväljakul padjasõda pidamas käinud), aga võõristamata võeti mind seltskonda vastu. öö hakul seadsime viiekesi sammud bar pacificusse, mis asus, nagu mulle päeva esimestest tundidest teada, westerparki lääneosas ühes hoones mahajäetud gaasivabrikukompleksi alal. 

esimesed tervitusnapsid joodud, hollandi baarides alati kohustuslikult mängitav jet’i 2003. aasta hittlugu “are you gonna be my girl” kuulatud, suundusime “ballroom blitzi” saatel taas välja kargesse kevadõhku.



sandra, ungarlanna, kes suure tüki oma senisest elust kanadas veetnud, ja kiril, pärit bulgaariast, elavad stuttgartis (mõlema juured aktsendis siiski tugevalt läbi kumamas) ja tegelevad filmindusega; amsterdamis ringi vaatamas esimest korda ja plaanisid jääda— nagu minagi— esmaspäevani.

sandra, ungarlanna, kes suure tüki oma senisest elust kanadas veetnud, ja kiril, pärit bulgaariast, elavad stuttgartis (mõlema juured aktsendis siiski tugevalt läbi kumamas) ja tegelevad filmindusega; amsterdamis ringi vaatamas esimest korda ja plaanisid jääda— nagu minagi— esmaspäevani.



haarlemmerdijk amsterdam, 7. aprill 
kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. helistasin merijnile, et ta mu uksest sisse laseks, ja üles korterisse jõudnult tutvusin naaberriigi lääneosast pärit muheda rastapatsidega neiu ilka’ga, kellest kiirgas saksa tüdrukutele omast siirast optimismi, mis mu koduigatsuse leebelt kõrvale pühkis. sõbrad olid parajasti õhtusöögi lõpetanud ja tee— õigupoolest trepp— viis meid järgmiseks maja katusele õhtust vaadet imetlema.

haarlemmerdijk 
amsterdam, 7. aprill 

kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. helistasin merijnile, et ta mu uksest sisse laseks, ja üles korterisse jõudnult tutvusin naaberriigi lääneosast pärit muheda rastapatsidega neiu ilka’ga, kellest kiirgas saksa tüdrukutele omast siirast optimismi, mis mu koduigatsuse leebelt kõrvale pühkis. sõbrad olid parajasti õhtusöögi lõpetanud ja tee— õigupoolest trepp— viis meid järgmiseks maja katusele õhtust vaadet imetlema.



multatuli singelgracht, amsterdam, 7. aprill
[multatuli= hollandi rahvuskirjanik 19. sajandist, kelle suurteoseks satiiriline romaan “max havelaar”(1860), milles autor mõistab hukka kolonialismi kuritarvitamist hollandi indias(tänapäeva indoneesias).]

multatuli 
singelgracht, amsterdam, 7. aprill

[multatuli= hollandi rahvuskirjanik 19. sajandist, kelle suurteoseks satiiriline romaan “max havelaar”(1860), milles autor mõistab hukka kolonialismi kuritarvitamist hollandi indias(tänapäeva indoneesias).]



???grachtamsterdam, 7. aprill 

???gracht
amsterdam, 7. aprill 



leidseplein, amsterdam, 7. aprill 2012

leidseplein, amsterdam, 7. aprill 2012



unustasin end flaami meistrite šedöövrite keskele, nii et kui lõpuks muuseumist lahkuda taipasin, oli kell juba pool viis. eksisin jahedast ilmast museumpleinile igatsedes pooliku sibula kihtide vahele ära; leidsin hoopis vijzelstraatilt albert heijni, kust kauplesin van goghile käega lüües pätsi leiba, karbi sellerisalatit ja paki vaniljevlad (ehk hollandi rahvuslikku puding-uhkust). istusin vijzelgrachti ja lijnbaansgrachti ristumiskohal väikese kanalipervele ehitatud parkla äärele ja lasin toidul hea maitsta. iga ampsuga läks olemine soojemaks, aga tuju kurvemaks; mind tabas seletamatu ja enneolematu koduigatsus. torkasin järelejäänud leivaviilud kotti, viskasin salati- ja vlajäägid prügikasti. ostsin tunniajasel tagasiretkel haarlemmerdijkile spuistraatilt karbi mexicana magic trühvleid ja kümmekond minutit enne tuppa astumist viisakalt toidupoest viilutatud juustu, et võõrustajal hambad leiva peal ei põruks.

unustasin end flaami meistrite šedöövrite keskele, nii et kui lõpuks muuseumist lahkuda taipasin, oli kell juba pool viis. eksisin jahedast ilmast museumpleinile igatsedes pooliku sibula kihtide vahele ära; leidsin hoopis vijzelstraatilt albert heijni, kust kauplesin van goghile käega lüües pätsi leiba, karbi sellerisalatit ja paki vaniljevlad (ehk hollandi rahvuslikku puding-uhkust). istusin vijzelgrachti ja lijnbaansgrachti ristumiskohal väikese kanalipervele ehitatud parkla äärele ja lasin toidul hea maitsta. iga ampsuga läks olemine soojemaks, aga tuju kurvemaks; mind tabas seletamatu ja enneolematu koduigatsus.
torkasin järelejäänud leivaviilud kotti, viskasin salati- ja vlajäägid prügikasti. ostsin tunniajasel tagasiretkel haarlemmerdijkile spuistraatilt karbi mexicana magic trühvleid ja kümmekond minutit enne tuppa astumist viisakalt toidupoest viilutatud juustu, et võõrustajal hambad leiva peal ei põruks.



prinsengracht, 7. aprill 2012

prinsengracht, 7. aprill 2012



noordermarkt, 7. aprill 2012

noordermarkt, 7. aprill 2012



nieuwmarkt, 7. aprill 2012
pärast kella neljaks koju jõudmist ei olnud järgmisel hommikul mitte mingist tahtmist enne lõunat intensiivseid muuseumiuuringuid jätkata. ostsin albert heijnist hommikusöögiks tomateid ja apelsini ning jalutasin lähedalasuvale noordermarktile.

nieuwmarkt, 7. aprill 2012

pärast kella neljaks koju jõudmist ei olnud järgmisel hommikul mitte mingist tahtmist enne lõunat intensiivseid muuseumiuuringuid jätkata. ostsin albert heijnist hommikusöögiks tomateid ja apelsini ning jalutasin lähedalasuvale noordermarktile.



willemsbrug7. aprilli varahommik 
(mul ei olnud jätkuvalt aimugi, mida see väike kaamera oma sisemuses valmistab. päris cool)

willemsbrug
7. aprilli varahommik 

(mul ei olnud jätkuvalt aimugi, mida see väike kaamera oma sisemuses valmistab. päris cool)



viisin kohmaka varanduse merijni juurde haarlemmerdijkile. lubasin poisil oma amsterdami linnakaardile juhendid sodida ja kõmpisin einzelgängerina, nagu ta mind tol õhtul ristis, nende järgi metsikusse läände ehk westerparki, mille ääres vana mahajäetud gaasivabrikukompleks, kus tänapäeval leiavad aset pöörased tehasereivid. elajalikust tantsupeost rohkem paelus mind tol õhtul magnooliaõites park ise. hoonetest heidetud valgused veiklesid kraavivetes. öö oli eelnevatest soojem, kohale oli jõudnud madalrõhkkond; tuul oli vaibumas, üksikutes iilides oli tunda märga kevadehõngu. ja see oli hea. 

viisin kohmaka varanduse merijni juurde haarlemmerdijkile. lubasin poisil oma amsterdami linnakaardile juhendid sodida ja kõmpisin einzelgängerina, nagu ta mind tol õhtul ristis, nende järgi metsikusse läände ehk westerparki, mille ääres vana mahajäetud gaasivabrikukompleks, kus tänapäeval leiavad aset pöörased tehasereivid. 

elajalikust tantsupeost rohkem paelus mind tol õhtul magnooliaõites park ise. hoonetest heidetud valgused veiklesid kraavivetes. öö oli eelnevatest soojem, kohale oli jõudnud madalrõhkkond; tuul oli vaibumas, üksikutes iilides oli tunda märga kevadehõngu. ja see oli hea. 



valgus tunneli alguses. ketelmakerstraat (katlavalmistaja tänav).amsterdam, 6. aprill 2012 

valgus tunneli alguses. ketelmakerstraat (katlavalmistaja tänav).
amsterdam, 6. aprill 2012