mul ei olnud õhtu lõpust aimugi, just kui oleks endale jälle pudeli rummiga liiga teinud. sel korral kustusin ausast väsimusest, kell sai siis kaks ja miskit targemat enam teha ei olnud. merikese külmad käed püüdsid veel korra keset ööd tähelepanu, kohe kui kuskilt kostunud vihased hüüded lakkasid. kell kaheksa kakerdasid kassipojad voodis; mu telefon kukkus äratushelina värina saatel põrandale ja hirmutas tillukesi totakaid, musteim neist kivistus sisinamasinaks, kuni luise silmad paotas ja kiisu sülle haaras. ma läksin hommikul kõige varem, jättes kräsupäise poisi õuele värvilisi lehti ja uhkeid ubinaid silmitsema. kolgaküla6. oktoober 2013

mul ei olnud õhtu lõpust aimugi, just kui oleks endale jälle pudeli rummiga liiga teinud. sel korral kustusin ausast väsimusest, kell sai siis kaks ja miskit targemat enam teha ei olnud.
merikese külmad käed püüdsid veel korra keset ööd tähelepanu, kohe kui kuskilt kostunud vihased hüüded lakkasid. kell kaheksa kakerdasid kassipojad voodis; mu telefon kukkus äratushelina värina saatel põrandale ja hirmutas tillukesi totakaid, musteim neist kivistus sisinamasinaks, kuni luise silmad paotas ja kiisu sülle haaras. ma läksin hommikul kõige varem, jättes kräsupäise poisi õuele värvilisi lehti ja uhkeid ubinaid silmitsema.

kolgaküla
6. oktoober 2013



kert & luise käsmu,11. august

kert & luise 
käsmu,11. august



excerptions from a petite blue box forgotten on in the corner of the glass cupboard. pictures of flatwarming on
february 28
with greetings from riga and a red wine from the cheap shelf.

things are reminding themselves to me now



tudengikohvik3. septemberluise viis minu kohvile või viisin mina tema? igatahes sattusime me septembri esimesel esmaspäeval pärnu maanteele tudengikohvikusse (me kõrval hõivasid suurima laua värskelt keskkooli astunud poisid-plikad). mul ei olnud oma värsket tudengistaatust millegagi tõestada, sellegipoolest valmistas multikultuurne baaridaam mulle tasuta kohvi, mille maitse ma natukese piimaga rumalal kombel summutasin. luise sõi tuunikalavõileiba ning me rääkisime koolist ja tööst, sest tal oli samal õhtul proovipäev. mul ei olnud tol hetkel enda kohta aimugi, aga nüüdseks on klaarunud, et teater tahab meid tagasi.

tudengikohvik
3. september

luise viis minu kohvile või viisin mina tema? igatahes sattusime me septembri esimesel esmaspäeval pärnu maanteele tudengikohvikusse (me kõrval hõivasid suurima laua värskelt keskkooli astunud poisid-plikad). mul ei olnud oma värsket tudengistaatust millegagi tõestada, sellegipoolest valmistas multikultuurne baaridaam mulle tasuta kohvi, mille maitse ma natukese piimaga rumalal kombel summutasin. luise sõi tuunikalavõileiba ning me rääkisime koolist ja tööst, sest tal oli samal õhtul proovipäev. mul ei olnud tol hetkel enda kohta aimugi, aga nüüdseks on klaarunud, et teater tahab meid tagasi.



suur rahvastekogunemine 
läsna, 18. august



luise
jaanika 20. sünnipäev,
22. juuni, kolga-aabla

Täiskomplekt kartulisalati, praetud vorstikeste, marineeritud seente, koduse morsi, imalmagusa sefiiritordi, viinapitside ja vene vahuveiniga. 
Need lookas lauad nõukogude filmidest ja kaugest lapsepõlvest— mil terve suguvõsa, mis nüüdseks paariks perekonnaks närbunud, sünnipäeval kokku sai, et alati seda ülal rittalaotud retsepti koos väikeste mugandustega nõrkemiseni sisse ajada—- millal ma viimati ühes sellistest istusin? Võib-olla tol kaugel ajal, kui mu emaema ja tema tillukesed lihapirukad veel elus olid. 

Somersby
d ja kartulikrõpsud jäid ära, nad ei näidanud nägu ka siis, kui tund enne keskööd mereranda ümber kolisime. Veel enne istutasid end mu kulinaariamälu lemmikute pjedestaali tippu Jaanika pere marineeritud porgandiriisikad.  

—-
Ja kui me lõpuks kella neljaks pärast kohaliku külakiisu ja pealinnast pärit chihuahua vahelist kokkupõrget Kolga-Aabla jaanipeolt koju jõudsime, sõin kartulisalatit ja kringlit ja—-
ma lihtsalt tunnen, et pean siinkohal avaldama austust ja armastust sellele lahkele haldjale, kes tolle salati lihavabaks kombineeris

see oli nii hea

ja kringel

jaaa… See ka…



balti jaam, 5. juuni
minuu viimasel tööpäeval istusime luisega linnahalli katusel ja rüüpasime leebeid alkoholihõngulisi solgijooke; luise viimasel koolipäeval jalutasime pärast tv6-maratoni balti jaama romantilist päikeseloojangut silmitsema

balti jaam, 5. juuni

minuu viimasel tööpäeval istusime luisega linnahalli katusel ja rüüpasime leebeid alkoholihõngulisi solgijooke; luise viimasel koolipäeval jalutasime pärast tv6-maratoni balti jaama romantilist päikeseloojangut silmitsema



jätkub 1. mai

päikesetõus rotalias ehk tõendusmaterjal, et šampus ja kook olid päriselt

rongisõit, tartu-tallinn 3.20€
ostsin järgmisel lõunal rimist ananassi ja plaanisin ta emajõe ääres ära süüa, aga salat ja tomatid jõudsid kõhtu enne. puuvili jäi rongi ootama



pidu muutus näljaks, mis viis meid kommuuni sibulamoosi-hapukooreleibasid mugima. kruiisisime 5.38ks rotaliasse tagasi, et päikest, šampust ja kooki vastu võtta. hiljem tõstsime pitsid (/tühi filmirullitopsik, mis pentaxi laadimisest üle jäänud) roosa veiniga, aga enne seda karglesime natuke veel tantsupõrandal. 

kui valge aeg oma uudsuse ammendas, kimasime jalgratastega mäest alla. krabasime kaasa veini ja lõpetasime hommiku romantiliselt kirikukuuri kõrval lauahunnikul rohus sillerdavate ämblikuvõrkude säras.



30. aprill

eesti keele riigieksam oli nagu üks suur pingeline piknik. sõin kirsstomateid ja virsikusefiire, rüüpasin värska vett ja naeratasin paberile enda ees kuni kuus tundi täis sai. 

1) jalutasin pingelanguspettuse säras ülemiste tühermaalt trammile. kodus pistsin nahka viimased tükid sushit, lükkasin jalad sukkadesse ja seelikusse, varustasin end küünelakiga. peagi kandsid kosmilised jõud mind ja luiset tolmuse maantee äärest tartusse tähe tänava kommuuni, kus koos kohalikega end spagettide ja siidriga soojendasime. 

2) pudelile rummile, millel ilutsevat nime olime paulaga juba juunikuust alates kiivalt varjus hoidnud ja häbenenud, ostsime herne poest seltsiks kokakoolat-sidrunit. maret sai uued sukad. sadasime sisse grillpeole supilinnas.

3) tutvusin näljaga ja seal ühe rõõmsa poisiga, kes ütles oma nime olevat pärtel. samal ajal hankisid sõbrad kokakoolat juurde ning kui pärast inertsist kaks korda wc-järjekorras seismist tagasi õue jõudsin, saatsin korda austava ülesande terve tops sidrunisektoreid täis kuhjata. “kalla rummi ja koolat juurde, aga eriti rummi, sest pealekas saab nii kui nii vara otsa,” ja siis me rüüpasimegi ürgtartut mööda luusides plasttopsist mürgijooki. lõpuks järasime kamba peale nagu metslased alkoholist küllastunud sidrunid ka peale. 

4) kolasime korpides. edasi ei olnud mul päris pikalt aimugi, kus me oleme. ma pole tartuga kunagi suur sõber olnud, ta seostub mu ajukurdudes alati pigem üht sorti inimrahvaga, kes käib kindlaid radu pidi, aga selle liigi esindajad olid tolleks ööks taaralinnast hoopiski ära haihtunud. ühe suure lossi õues põles lõke ja sealsamas lõi lõõmama ka minu criminal mastermindi taip, mis selleks ajaks, kui teised nuudleid sõid, mind porgandisalatiga varustas. 

5) rotalia. seal mu orienteerumisvõime taastus!

1. mai



31. märts. johan, aarne ja luise uuel tänaval (kommi saabus varsti); film: “paul”, jook: vein, toit: salat ja kartulikrõpsud

31. märts. johan, aarne ja luise uuel tänaval (kommi saabus varsti); film: “paul”, jook: vein, toit: salat ja kartulikrõpsud



siidrid, sushi ja “eurotrip”. 30. märts.

siidrid, sushi ja “eurotrip”. 30. märts.



siidrid, sushi ja “eurotrip”. tegelikult pidin pärnusse näituseavamisele sõitma, aga näitus lükkus edasi. veetsin 30. märtsi uuel tänaval

siidrid, sushi ja “eurotrip”. tegelikult pidin pärnusse näituseavamisele sõitma, aga näitus lükkus edasi. veetsin 30. märtsi uuel tänaval



ONCE UPON A TIME I WAS FALLING IN LOVE BUT NOW I’M ONLY FALLING APART
kõige mõnusam tunne on laupäevahommikul kell viis vanalinna äärest gonsiorisse kõmpida, meeleheitlikult tundeid rusuda üritava vaikuse eest põgenemiseks kõrvaklapid poolvõõra muusikaga peas taksolaviinide vahel siia-sinna põigeldes üle tänavate tantsiskledes kodu poole rännata. aga et jumala eest keegi ei näeks, kuidas jalad kekslevad!
(kunstiakadeemia bussipeatuses istusid kaks meest, jalad harkis, pead käte vahel, kolmas hääletas sealsamas lasnamäe poole.)
ma tõesti ei mõista neil jalutuskäikudel, miks peaks nädalavahetuseti ka kurb olema, kui võib lihtsalt hommikuse linnaga rõõmsalt kaaaaasa tuksuda

ONCE UPON A TIME I WAS FALLING IN LOVE BUT NOW I’M ONLY FALLING APART

kõige mõnusam tunne on laupäevahommikul kell viis vanalinna äärest gonsiorisse kõmpida, meeleheitlikult tundeid rusuda üritava vaikuse eest põgenemiseks kõrvaklapid poolvõõra muusikaga peas taksolaviinide vahel siia-sinna põigeldes üle tänavate tantsiskledes kodu poole rännata. aga et jumala eest keegi ei näeks, kuidas jalad kekslevad!

(kunstiakadeemia bussipeatuses istusid kaks meest, jalad harkis, pead käte vahel, kolmas hääletas sealsamas lasnamäe poole.)

ma tõesti ei mõista neil jalutuskäikudel, miks peaks nädalavahetuseti ka kurb olema, kui võib lihtsalt hommikuse linnaga rõõmsalt kaaaaasa tuksuda