“Eestlasi iseloomustab kaks kodu— linnakodu ja maakodu— ning alaline rändamine nende vahel. Eks seesama lihtne olukord soodustab ka pisut autokultust, mida me ei taha küll hästi tunnistada. Paljudele inimestele on auto ikka rohkem nagu pereliige, midagi sõnakehva onu-või tädipoja taolist. Eestlane on kas alati teel või pakib asju, selles mõttes on ta igavene rändaja. Auto on eestlasele tegelikult väga oluline, aga meile oleks tarvis täiesti teistsugust autot, millega saaks vedada nii lapsi, seapõrsaid, mööblit, kardulaid, ahjupuid kui ka kalleid soome külalisi. Eestlase auto peaks õieti meenutama rehetuba.”—- Valdur Mikita “Lingvistiline mets”, 2013musta lehma kaja valge maja taga 18. jaanuar

Eestlasi iseloomustab kaks kodu— linnakodu ja maakodu— ning alaline rändamine nende vahel. Eks seesama lihtne olukord soodustab ka pisut autokultust, mida me ei taha küll hästi tunnistada. Paljudele inimestele on auto ikka rohkem nagu pereliige, midagi sõnakehva onu-või tädipoja taolist. Eestlane on kas alati teel või pakib asju, selles mõttes on ta igavene rändaja. Auto on eestlasele tegelikult väga oluline, aga meile oleks tarvis täiesti teistsugust autot, millega saaks vedada nii lapsi, seapõrsaid, mööblit, kardulaid, ahjupuid kui ka kalleid soome külalisi. Eestlase auto peaks õieti meenutama rehetuba.”
—- Valdur Mikita “Lingvistiline mets”, 2013

musta lehma kaja valge maja taga
18. jaanuar



tallinn kuulutati lumevabaks, aga ma istun siin metsa kõrval ikka valge kihi keskel, krõbistan piparkooke aastast 2013 ja ootan sauna soojenemist saja kraadini. mul ei ole linnas internetti ja seega ei ole mõtet kodus istuda. tulin korraks koju. kommi on kolmandas kodus, aga tuleb homme koju. pärast teen talle pirukaid. kodus hää. siis, kui lumes sumbates neid pilte tegime, olime kõik koos kodus

läsna, 18. jaanuar



mälestus mustast ja valgest koerast18. jaanuar

mälestus mustast ja valgest koerast
18. jaanuar



õunapuu18. jaanuar

õunapuu
18. jaanuar



üks vaher ja sada rohevinti18. jaanuar

üks vaher ja sada rohevinti
18. jaanuar



tort & kommi17. jaanuar

tort & kommi
17. jaanuar



kuidas ma kirjeldan lumiseid pilte, kui väljas on kaks kraadi sooja? jaanuar läheb veebruari tõlkes kaduma. paaril harukordsel juhul jalutasin ma kella neljases pimeduses viaduktialusesse bussipeatusesse, et hajaküla isolatsioonist pealinna sõita, peamiselt värskelt imporditud puuviljade pärast. natukene selleks ka, et teatris ja kinos käia.õunapuu14. jaanuar

kuidas ma kirjeldan lumiseid pilte, kui väljas on kaks kraadi sooja? jaanuar läheb veebruari tõlkes kaduma. paaril harukordsel juhul jalutasin ma kella neljases pimeduses viaduktialusesse bussipeatusesse, et hajaküla isolatsioonist pealinna sõita, peamiselt värskelt imporditud puuviljade pärast. natukene selleks ka, et teatris ja kinos käia.

õunapuu
14. jaanuar



suvieelmine kord, kui ma kumus käisin, kaotasin pireti ära. tema minu ka, nagu viivitamatult selgus, sest kõik otsivad pilgud jäid vastuseta. pärast pooletunnist paanikat istusin esimesel korrusele jalgu puhkama ja strateegiat välja mõtlema. mu emal ei ole mobiiltelefoni. üks valvur astus ujedalt ligi:"teie ema palus teile öelda, et läks koju ära… see oli umbes kakskümmend minutit tagasi.”talvulatasin üleriided garderoobi ja astusin juba letist eemale, kui tõre tädike posti tagant hõikas: “kott pange kappi!” kõik mu varandus…alistusin. surusin pastaka ja paberi pihku, pistsin telefoni põuetaskusse, tormasin taieseid uurima. viiendal korrusel pillasin taskusisu käsi pestes kraanikaussi. lasin vett peale. "oih," mõtlesin, ja võtsin valge vidina basseinist pihku. nüüd ta tõrgub. kunst annab, kunst võtab.kadrioru park. vaade kunstimuuseumi viiendalt korruselt11. jaanuar 

suvi
eelmine kord, kui ma kumus käisin, kaotasin pireti ära. tema minu ka, nagu viivitamatult selgus, sest kõik otsivad pilgud jäid vastuseta. pärast pooletunnist paanikat istusin esimesel korrusele jalgu puhkama ja strateegiat välja mõtlema. mu emal ei ole mobiiltelefoni.
üks valvur astus ujedalt ligi:
"teie ema palus teile öelda, et läks koju ära…

see oli umbes kakskümmend minutit tagasi.”

talv
ulatasin üleriided garderoobi ja astusin juba letist eemale, kui tõre tädike posti tagant hõikas: “kott pange kappi!”
kõik mu varandus…
alistusin. surusin pastaka ja paberi pihku, pistsin telefoni põuetaskusse, tormasin taieseid uurima.
viiendal korrusel pillasin taskusisu käsi pestes kraanikaussi. lasin vett peale.
"oih,"
mõtlesin, ja võtsin valge vidina basseinist pihku. nüüd ta tõrgub. 
kunst annab, kunst võtab.

kadrioru park. vaade kunstimuuseumi viiendalt korruselt
11. jaanuar 



hoshogonsiori tänav, 4. detsember

hosho
gonsiori tänav, 4. detsember



kitseblogi 2013läsna, 25. märts

kitseblogi 2013
läsna, 25. märts



sõpradega25. märts

sõpradega
25. märts



1/2 kursustmärts 2013

1/2 kursust
märts 2013



kreutzwaldi21. aprill

kreutzwaldi
21. aprill



STREET ART ESTONIA

STREET ART ESTONIA



“siin oli metsatukk, aga suve lõpus raiuti temast tükk maha. ta oli siin juba enne meid, ammu, sest kui oja talus aastal 1999 omanikud (ja talu nimigi) vahetusid, olid eesrindlikumad männid oma ladvad neljakümne meetri kõrgusele kasvatada jõudnud; aga ei halastatud augustis 2012 ei neile ega nende nirumatele sõpradele. auk, mille raie tekitas, riivab hiiglastega harjunu silma juba kaugelt, ligidalt on näha masinate tallamisest kärbunud mustikataimi ja murdunud kasevõrseid, mis lompide põhjas kurvalt lainetavad. sõnajalgadele paistab aga selline uus kõle kord meeldivat, nad rohetavad ja rullivad oma lehekesi päikese poole.”läsna8. aprill

siin oli metsatukk, aga suve lõpus raiuti temast tükk maha. ta oli siin juba enne meid, ammu, sest kui oja talus aastal 1999 omanikud (ja talu nimigi) vahetusid, olid eesrindlikumad männid oma ladvad neljakümne meetri kõrgusele kasvatada jõudnud; aga ei halastatud augustis 2012 ei neile ega nende nirumatele sõpradele. auk, mille raie tekitas, riivab hiiglastega harjunu silma juba kaugelt, ligidalt on näha masinate tallamisest kärbunud mustikataimi ja murdunud kasevõrseid, mis lompide põhjas kurvalt lainetavad. sõnajalgadele paistab aga selline uus kõle kord meeldivat, nad rohetavad ja rullivad oma lehekesi päikese poole.”

läsna
8. aprill