ryan tallinna mnt, pärnu24. juulisee on ryan, miamist. seisin tallinna maanteel ja limpsisin arbuusi-laimi mahlapulka, andes valitud õnnelikele aega mööduda, enne kui autosid käeviibutustega peatuma asun; aga hoopis mind võeti rajalt maha. ryan jalutas viiskümmend meetrit tagasi linna poole, seisis mu kõrvale ja tegi ettepaneku koos hääletada. mina olin kodust eemal viibinud kaks päeva, temal oli käsil kolmas aasta euroopat avastada. tol hetkel olid tal seljakotis mõned riided, kaks paari jalanõusid, üks katkine sülearvuti ja üks funktsioneeriv rüperaal, et vajaduse korral natuke raha juurde teha; kõrval tilpnemas rula, millega ta pärnut vallutanud oli. kolme tunni jooksul, mil koos tee ääres seisime ja siis tallinnasse suunduvas autos istusime, jõudis ta oma elust pikalt jutustada. minevikku jäänud seikade seas leidus paljude teiste lugude kõrval kaheksakuune romanss müncheni tänavatel kohatud neiuga, kelle pärast ta aastakese saksamaal veetis, millele järgnes iraagi poisiga lõuna-euroopa avastamine, mis oli ühtlasi tema esimene hääletuskogemus; värskematest momentidest mainis ta baltimaade/inimeste vaimustust positivus festivalilt ja kuldrula, kust parajasti oligi tallinna poole suund. tulevik oli ähmaselt visandatud: ta veedab paar nädalat eestis, läheb siis skandinaaviasse ja inglismaale; septembris saab ta 27, aga oktoobrisse on planeeritud finantsiline laostumine ning sellest tingitud kojusõit—- mis sugugi lõppu ei tähendavat, sest poisil on kindel kavatsus veel aafrikat avastama jõuda. ta soovitas mul sammud budapesti seada.

ryan 
tallinna mnt, pärnu
24. juuli

see on ryan, miamist. seisin tallinna maanteel ja limpsisin arbuusi-laimi mahlapulka, andes valitud õnnelikele aega mööduda, enne kui autosid käeviibutustega peatuma asun; aga hoopis mind võeti rajalt maha. ryan jalutas viiskümmend meetrit tagasi linna poole, seisis mu kõrvale ja tegi ettepaneku koos hääletada.

mina olin kodust eemal viibinud kaks päeva, temal oli käsil kolmas aasta euroopat avastada. tol hetkel olid tal seljakotis mõned riided, kaks paari jalanõusid, üks katkine sülearvuti ja üks funktsioneeriv rüperaal, et vajaduse korral natuke raha juurde teha; kõrval tilpnemas rula, millega ta pärnut vallutanud oli. kolme tunni jooksul, mil koos tee ääres seisime ja siis tallinnasse suunduvas autos istusime, jõudis ta oma elust pikalt jutustada. minevikku jäänud seikade seas leidus paljude teiste lugude kõrval kaheksakuune romanss müncheni tänavatel kohatud neiuga, kelle pärast ta aastakese saksamaal veetis, millele järgnes iraagi poisiga lõuna-euroopa avastamine, mis oli ühtlasi tema esimene hääletuskogemus; värskematest momentidest mainis ta baltimaade/inimeste vaimustust positivus festivalilt ja kuldrula, kust parajasti oligi tallinna poole suund. tulevik oli ähmaselt visandatud: ta veedab paar nädalat eestis, läheb siis skandinaaviasse ja inglismaale; septembris saab ta 27, aga oktoobrisse on planeeritud finantsiline laostumine ning sellest tingitud kojusõit—- mis sugugi lõppu ei tähendavat, sest poisil on kindel kavatsus veel aafrikat avastama jõuda.

ta soovitas mul sammud budapesti seada.