
n ä i t l e j a
läsna, 8. detsember 2012
ilmutus: 11. detsember 2012
skänn: 12.12.12 (12 tundi osakonnas!)
vene pidu
läsna, 25. august
koukisin vana venelase laua alt kastist välja ja kerisin aidas kükitades hollandist kaasa saadud pooleldi äravalgustatud “parim enne 2003”-kuupäevaga filmi talle sisse. see oli rull, mille pentaxist esimesel päeval avastasin, kui jaapanlase kaane lahti klõpsatasin; kruttisin ta toona välja, et hiljem veel salves peidus olev osa täis pildistada.
dokumentaalpahn zenitiga hüvasti jätmiseks.
18. august
(tähelepanek: kukeseened katavad metsaaluseid puuprügis teid nagu trichophyton oma peremeesorganismi varbavahesid. kollaseid täppe, mis samblavaibast läbi tunginud, on tänavu võikalt palju; ja justkui sellest ei piisaks, on ka kaselehed otsustanud truult seeni teeselda)

balti jaam, 5. juuni
minuu viimasel tööpäeval istusime luisega linnahalli katusel ja rüüpasime leebeid alkoholihõngulisi solgijooke; luise viimasel koolipäeval jalutasime pärast tv6-maratoni balti jaama romantilist päikeseloojangut silmitsema
stalker dog appreciation blog
2012
perri jälitas mind 24. mail kümme kilomeetrit. sõitsin rattaga, tutvusime mõndaveres, ta haakis end mulle sappa ja saatis mu koju. šampoonitatud kuts jooksis keel vestil vahepeal mu ees, siis mu taga, siis kõrval, saates mind kohati nähtamatu varjuna. seda, et ta nimi on perri, lugesin kaelarihmalt; ja et ta on värskelt pestud, tundsin meeldivast lillelõhnast, mis teda aurana ümbritses.
kolmanda pildi kaks veejälge tekkisid siis, kui rõõmsalt fotoluksist gonsiorisse tõttasin ja vihmatibutuses vastu pilvi lomoga valgustatud negatiive silmitsesin; kodus avastasin, et mälukaart on kummalisel kombel tühi ning pidin natuke vettinud lindi uuesti skännimisse viima. ühe rulli pärast mitu korda poes käia on alati kuri enne, ja seegi kord, 36st pildist oli jäädvustunud ainult 10.

vaade kalamajja, 21. mai
linnahalli katusel luisega väikesed briiserid enne mu viimast tööõhtut sel hooajal. suvi oli juba päris käes, seljad õhetasid põletusest ja esimesed sääsekublad jalgadel andsid end “süga mind”-kihelusega tunda.
olin tööl lexuga, vaatasime tv3st mingit jaburust. jagasin reedale ja evele lutsukommi, sest millegi uhkema jaoks olid ressursid juba ammu hävitatud. ja nõnda tagasihoidlikult läksingi vabadusele vastu

kunstnikud
jüri sünnipäev, 18. mai
apararaadid teevad trikke. 1. maist kuni sellesamuse 18. maini on tühi maa. nüüd 18. juunil, mil nii pentaxil kui zenitil parjasti seesolevad filmid juhuslikult samal ajal täis said, kruttisin neilt lindid välja ja aheldasin zeniti kohvripõhja. just nagu kord kalevipoeg põrguväravaid valvama pandi.
“aga ükskord algab aega…”